Initial adjustment of underwater profiles after nourishment in a mild wave climate: a case study near Klaipėda, the Baltic Sea
Author | Affiliation | |||
---|---|---|---|---|
Šakurova, Ilona | ||||
Date | Volume | Issue |
---|---|---|
2025 | 74 | 1 |
We analyze the spatio-temporal dynamics of sand relocation for beach nourishment in the low-energy coastal segment north of the Port of Klaip & edot;da, eastern Baltic Sea, under mild wave conditions, with significant wave heights below 0.9 m and water level variations from -30 to 44 cm with respect to the long-term average. In summer 2022, about 180 000 m3 of sand was added approximately 120 m from the shore at water depths of 2-3.5 m to form a 750 m long underwater bar. Sand relocation is evaluated based on repeated water depth measurements along 114 cross-shore coastal profiles. Some sand was rapidly transported to greater depths, down to about 6 m, even though wave conditions were particularly mild. The predominant sand motion was directed offshore, and characteristically for the area, wave-driven sediment transport was directed to the north. The analysis confirms that even very mild wave conditions can substantially relocate large volumes of deposited sand in shallow water, both offshore and onshore, from its original location during the initial adjustment phase following nourishment.
Enamasti tuleb lisada liiva randadele, mida kujundab tugev lainetus, kuid vahel vajavad täitmist ka vaikse- mates kohtades asuvad liivarannad. Käesolevas uurimuses näitame, et ka selliste randade taastamiseks ka- sutatud liiv võib kiiresti ümber paikneda. Analüüsime, mis suunas ja kui kiiresti liigutas suhteliselt tagasihoidlik lainetus Läänemere idarannikul Klaipėda väina põhjamuuli lähistele lainete eest osaliselt varjatud madalmerre paigaldatud liiva esimese kolme kuu jooksul. Ligikaudu 180 000 m3 liiva paigaldati 2022. aasta suvel umbes 120 m kaugusele rannajoonest, moodustades piirkonnas, kus vee sügavus oli algselt 2–3,5 m, ligi 750 m pik- kuse veealuse liivavalli. Liiva ümberpaiknemise kiirust ja suunda hinnati 114 rannaprofiili muutuste põhjal. Oluline lainekõrgus oli uuringute perioodil alla 0,9 m ning veetase kõikus –30 ja 44 cm vahel võrreldes pika- ajalise keskmisega. Sellest hoolimata hakkas osa paigaldatud liivast kiiresti liikuma. Üldiselt paiknes liiv ümber madalamalt sügavamale ning lõuna poolt põhja poole ehk selles piirkonnas tavapärases lainetuse põhjustatud rannasetete liikumise suunas. Osa liivast liikus kiiresti kuni 6 m sügavusele. Keskne järeldus on, et isegi Lää- nemere kontekstis tagasihoidliku kõrgusega lained võivad liigutada suure koguse madalmerre paigutatud täiteliiva nii sügavamale merre kui ka madalamasse vette, eriti esimeste kuude jooksul pärast liiva lisamist.
Journal | IF | AIF | AIF (min) | AIF (max) | Cat | AV | Year | Quartile |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Estonian Journal of Earth Sciences | 0.9 | 3.746 | 3.746 | 3.746 | 1 | 0.24 | 2023 | Q4 |
Journal | IF | AIF | AIF (min) | AIF (max) | Cat | AV | Year | Quartile |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Estonian Journal of Earth Sciences | 0.9 | 3.746 | 3.746 | 3.746 | 1 | 0.24 | 2023 | Q4 |
Journal | Cite Score | SNIP | SJR | Year | Quartile |
---|---|---|---|---|---|
Estonian Journal of Earth Sciences | 1.5 | 0.718 | 0.36 | 2023 | Q3 |